Naine, jumalda oma meest!

Mehed on fantastilised, kas olete seda märganud?

Eile õhtul enne magamajäämist tekkis mul tunne, et ma peaksin kirjutama midagi meestest. Häbi tunnistada, aga alles täna hommikul sain teada, miks just nüüd selline mõte mulle sisse puges – täna on ju rahvusvaheline meestepäev. Enamasti meeldib mulle kõneleda naistest ja naiselikkusest, sest naisena mõistan kogu seda ebakindlust, mis naisi üle maailma kummitab. Tunne, et ükskõik, kui palju sa ei pinguta, pole sa kunagi piisavalt tark, piisavalt osav, piisavalt ilus ega saa kunagi ideaalselt hakkama kõikides nendes rollides, mis sulle on antud. Samas pole ma kunagi kohanud tõelist meest, kes ütleks, et ta tunneb ennast ebaõnnestunult, kuna naabrimehel on parem auto ja ilusam naine või et ta on masenduses, kuna teda ei edutatud tööl. Meest, kes hädaldab, vaadatakse alati hukkamõistvalt. “Oled mees või ei ole?”, küsitakse talt.

Kui mõelda, siis pole naised ainukesed, kellele ühiskond on kehtestanud normid ja ootused. Selleks, et olla tõeline mees, peab mees olema tugev ja edukas. “Mis mees sa oled, ilma autota?” “Sul tööd ei ole praegu, mingi luuser oled või?” Iga naine eeldab, et üks õige mees on edukas, saab endaga hästi hakkama ja pakub turvatunnet nii füüsilises kui majanduslikus mõttes ka naisele. Justkui ei olekski nii suured nõudmised. Aga tegelikult võiks mees ju ka kodus aidata, kingitusi tuua, üllatusi planeerida ja tuhat muud asja. Kui naine oma kohustustega hakkama ei saa, kurdab ta mehele, vanematele või sõbrannadele ja tihtilugu jääb lausa füüsiliselt haigeks muredekoorma all. Kuidas aga kutsutakse meest, kes hakkama ei saa, kes hakkab kurtma oma rasket elu? Luuseriks! Nõrkus ei ole mehele lubatud. Mehed ei nuta, teate ju küll. Ma ei kujuta ette, kuidas naised saaksid hakkama, kui nad ei tohiks kurta ega nutta. Õnneks oleme me nõrgem sugupool ja meile on valusate tunnete mahalaadimine lubatud.

Iga naine ootab, et tema mees väljendaks aegajalt oma romantilisi tundeid ja teeks komplimente. Kui tihti aga naised ise oma meest tunnustavad selle eest, et mees on täitnud oma naise ja ühiskonna poolt seatud ootusi. Naine, millal sa viimati kiitsid oma meest või millal sa teda siiralt tänasid kasvõi selle eest, et ta tegi sulle hommikukohvi? Kas hindasid kingitust, mida mees käis spetsiaalselt sulle valimas poes või nurisesid, kuna lootsid saada midagi muud? Kuidas sa oma meest tänasid selle eest, kas hüppasid talle kaela ja andsid teada, et ta on maailma parim mees või pobisesid “Aitäh” ja jätkasid oma igapäevatoimetusi?

Ma ei räägi siin kellegi teenimisest, vaid suhtumisest üleüldiselt. Naine, täna oma meest, kiida teda, tee talle komplimente, hellita tema keha ja meeli, anna talle aega mängida (tegeleda oma hobidega), toida teda jumalike toitudega, hinda tema jõupingutusi mehena, suhtu temasse, justkui ta oleks kõige imelisem mees maailmas. Kui kõike seda korraga on palju ja tekib trots, et miks mina pean oma meest jumaldama, aga tema on ikka igavene mühkam, siis tea, et muudatuste mõju võtab aega. Ka mehel võtab aega, et harjuda, et tema naisest on saanud tema suurim austaja. Kui naine järjekindlalt oma meest jumaldab, leiab peagi mees oma naises üles jumalanna, keda vastu imetleda.

Igast mehest võib saada kõige fantastilisem mees maailmas, kui ta leiab naise, kes kohtleb teda vastavalt.

Jumalikku meestepäeva!