On ütlematagi selge, et naise elu ilma sõbrannadeta oleks üksluine ja hall. Need igapäevased lühemad ja mõnikord ka pikemad jutuajamised, mis algavad “Hei, õeke, kuidas läheb?”, annavad naisele tohutut energiat ja vajalikku kuuluvustunnet, sest naised jagavad teineteisega palju, kui vastas on usaldusväärne kuulaja. Kuigi arvatakse, et naised suudavad omavahel rääkida kõigest, siis kipub ka nende jutuajamistes olema tabuteemasid, millest pole ka isegi kõige lähemale sõbrannale kerge rääkida, ja üks selline teema on vähene seksiisu. Kellele ikka meeldib tunnistada teiste ees, et ta väga ei taha oma meest… Et seks on ta elus sama “sage” külaline kui maalt linna sõitev vanaonupoeg.
Alustades väheke laiemalt, siis võin oma pika ja nüüdseks laiali läinud kooselu kohta öelda, et ma ei mäleta oma kooselust mitte midagi erilist, mis jäi õnnehetkede ja õnnetusjuhtumite vahele. Ometi peaks justkui sinna vahele mahtuma palju: kas või igapäevaelu mõnusa argirutiiniga (rutiin ei pruugi ilmtingimata halb olla), mille muudab muude asjade hulgas värvikamaks ka rahuldustpakkuv voodielu. Mul aga kriibib siiani hinge see üleüldine rahulolematuse ja ebapiisavuse TUNNE, mida ma meie voodieluga seoses mäletan. Praktiliselt mitte kunagi ei olnud meil perioodi, kus kumbki võinuks väita, et seksi oli piisavalt või et see meeldinuks nii, et mingeid “agasid” õhku ei jäänud. Meie lähematele sõpradele jäi meist aga olenemata sellest MULJE, et me oleme väga lähedased ja ju sai sellest siis ka järeldada, et meie sekselu kohal kõrgus pilvitu taevas, kus siras kirglikkusest pakatav päike.
Ma olin harjunud sellega, et oma mehe puudutuse peale mu keha ei ärganud, ma olin harjunud sellega, et mees kurtis aeg-ajalt, et talle ei meeldi see, et me nii harva seksime. Nagu iga teine samas olukorras olev naine, panin ma selle rasestumisvastaste pillide arvele. Kui need ära jätsin ja muid vahendeid proovisime, siis nende arvele. Viimaks selle arvele, et mees ei teinud minuga voodis õigeid asju, ja kui sellest rääkisin ning ta õigeid asju teha üritas, siis selle arvele, et see ei tundunud enam loomulik. Me nagu rääkisime, aga ei rääkinud ka. Me üritasime, aga nähtavasti mitte õigeid asju ja nii see kõik vindus, kuni lagunes.
Oma intiimelu muresid ma üldjuhul ühegi sõbrannaga ei jaganud ja oi, kui suur oli minu lähima sõbranna üllatus, kui ma ütlesin talle kord veiniklaasi taga, et ma tahan REAALSELT ükskord ometi sellist seksi, kus ma tunnen, et mind päriselt tahetakse ja ma saan lennata taevastesse kõrgustesse. “Aga ma arvasin, et teil ongi selline seks …,” pomises ta, silmad suured peas, ja lisas, et tal jäi selline seks oma mehega aastakümnete tagusesse aega, mis omakorda minul karbi lahti kukutas. Tema ja ta mees on väga kirglikud suhtlejad ja ma kujutasin ette, et nende intiimsuhegi särtsub kirest nii et vähe pole. Me kumbki aga olime suutnud teineteisele oma kooselu sellest poolest jätta mulje, mis ei vastanud absoluutselt tõele.
Mäletan seda jutuajamist oma sõbrannaga viimse detailini isegi nüüd, mil sellest on möödas aastaid. Mehed olid meil saunas samal ajal, kui me üksteisele sumedas suveõhtus veini juures südamelt kõik ära rääkisime. Me naersime ja nutsime läbisegi, kogu frustratsioon lahustus sel õhtul meie südamesõpruses ja mul oli nagu koorem õlult võetud. Ma polnudki ainus loll ega ainus naine, kes ei tahtnud enam seksida. See hetk kahe sõbranna vahel osutus minu jaoks vähemalt pöördeliseks.
Kuigi see teadmine ei aidanud enam minu toonast suhet, siis edasist elu on see tohutult aidanud, sest ma sain ajapikku pihta teise naise toele ja väele ka kõige raskemate ja intiimsemate teemade avamisel iseenda jaoks. Nüüd, mil me räägime sõbrannaga neil teemadel vabalt, ei toimu see nii, et niipea kui me kohtume, siis tuututame ainult seksist – lihtsalt muude teemade hulgas on seksist saanud meie tavajututeema. Et me oleme mõlemad julgelt üle 45 aasta vanad, siis kimbutavad meid ka ühesugused probleemid, mis võivad seksi takistada, aga ei tee seda, kuna me arutame neid omavahel. No kas või see, et meie vanuses naised tegelikult tahavad jätkuvalt väga seksida, aga me ei lähe enam piisavalt märjaks. Ma ausalt ei kujutanud varem üldse ettegi, et ma võiks sellist asja oma sõbrannaga arutada…
Nii ongi meie jutuajamistesse tulnud arutelud sellest, kuidas ennast paremini tundma õppida. Kui kumbki midagi ägedat leiab, siis me jagame seda teineteisele. Tema tegi mind näiteks tuttavaks ilusa pesu maailmaga, tema suunas mu pilgu massaažidele ja kehaõlidele. Mina, kes ma kahe kooselu vahepeal mõnda aega üksi olin, tutvustasin talle jälle vibraatorite ja stimulaatorite maailma. Niisamuti sai ta minu vahendusel ägeda kogemuse tupekuulidega, samasuguse nagu ma ise – ka tema mees ütles ühel heal päeval, et “naine, see, mis sa nende tupekuulidega teed – jätka nendega!”
Me oleme teineteisele rääkinud ka sellest, mida me seksi juures armastame ja hindame, ka fantaasiaid oleme jaganud. Me oleme koos uurinud orgasmiraamatuid ja seda poolt arutanud, saanud lahti teatud soorituspingetest. Me oleme meenutanud ka oma emasid ja kõnelnud sellest, mida me tahaks, et me tütred kogeda võiks. Me oleme üksteist viinud lähemale oma seksuaalsusele ning meist on saanud uuesti seksivad naised.
Mõistagi tuleb seksi ja seksuaalsusega seonduvat rääkida oma elukaaslasega, olla temaga avatud ja aus ning mitte pead liiva alla peita. Kuid kui oled kord elus jõudnud punkti, kus seksiisu on kadunud ja seks võrdub sinu jaoks vaid suure probleemiga, millele ei paista kuskilt selget lahendust, siis võib kännu tagant välja aidata enese avamine teisele naisele ehk sõbrannale.
Pildid koduseinte vahelt
On tööpäeva õhtu. Õhtusöök on söödud, köök koristatud (või siis mitte), lapsed teevad koolitükke või mängivad, mees ja naine istuvad kõrvuti diivanil ja vaatavad telekat. Mees paneb käe naisele jala peale. Naine mõtleb hetke ja tõstab mehe käe tagasi sinna, kust see tuli. Täna õhtul seksi ei tule.
On tööpäeva õhtu. Õhtusöök on söödud, köök koristatud (või siis mitte), lapsed teevad koolitükke või mängivad, mees ja naine istuvad kõrvuti diivanil, naine on mehe kaisus, koos vaadatakse telekat. Naine silitab õrnalt mehe jalgu ja kõhtu. Täna õhtul seksi ei tule.
On tööpäeva õhtu. Õhtusöök on söödud, köök koristatud (või siis mitte), lapsed teevad koolitükke või mängivad, mees ja naine istuvad kõrvuti diivanil, naine on mehe kaisus, koos vaadatakse telekat. Mees ütleb naisele, kui väga ta teda armastab ja hindab. Naine silitab õrnalt mehe jalgu ja kõhtu. Mees mängib naise juustega ja silitab ta selga. Täna õhtul saab seksi.
Hommikul ärgatakse väga vara, sest kõik peavad tööle-kooli-lasteaeda jõudma. Kuid selle paari hommikurutiini kuulub üks asi, mida teistel nendesugustel paaridel pole – nad ei hüppa kohe voodist välja, vaid sirutuvad üksteise kaissu, ärgates üksteist silitades, isegi võibolla seksides. Neile pole oluline, et see ööunest rammestunud seks lõppeks orgasmiga, vaid tähtsam sellest on alata päeva õige noodiga, tunded teineteise soojasid kehasid ütlevad nad üksteisele ja endale, et nad on oodatud, tahetud ja ihaldatud.
Väikesed lisaabilised, mis tõstavad libiidot on Ulaka Kaunitari riiulitel näiteks Sensuva Libido kreem või Sensuva kehasprei ning rullik feromoonidega.