“Viiskümmend halli varjundit”

Ulakas Kaunitar koostöös Viimsi kino ja spaaga pakkus 12. veebruaril paaridele võimalust vaadata esimeste hulgas “50 halli varjundi” filmi ja seejärel lõõgastuda spaas. Õhtu teine pool oli väga nauditav, kuid juba paar päeva tunnen kripeldust öelda välja oma aus arvamus kõigi naiste poolt kauaoodatud linateose kohta. Olgu öeldud, et tegu on minu subjektiivse arvamusega ja ma ei tea absoluutselt ühtegi filmi, mis kõigile meeldiks, aga …

… “50 halli varjundit” oli üks enim pettumust valmistanud filme, mida olen kunagi näinud. Minu ootused antud teose kohta ei olnud suured, kuna ka raamat ei kuulu minu lemmikute hulka, kuid uskusin, et visuaalse poole lisandumine teosele toob ka minus esile erutust ja elevust, millega varjundite triloogia on kuulsaks saanud. Kahjuks mitte. Film algas pika ja veniva sissejuhatusega, mis kestis lõpuni välja. Pärast 2h ootust oli selge, et midagi ei hakkagi juhtuma. Kui, siis äkki järgmises osas, aga ma pole veendunud, kui paljud vaatajad teist osa enam näha tahavad. Lubasin endale, et annan varjunditele veel ühe võimaluse ja kui veel petta saan, on mul vaid süüdistada iseennast.

Ei, ma ei ütle, et filmi ei tasu vaatama minna. Ikka tasub, aga jätke oma mees kindlasti koju. Minu kallim arvas, et kaks tundi muru kasvamist jälgida oleks olnud ka huvitavam ja olgu mainitud, et ta ei tööta botaanikuna. Võiks vist öelda, et oodatud erootilise elamuse asemel sain üledoosi draamafilmist, kus puudus draama. Kui alguses olin veidi häiritud vanusepiirangust 14 eluaastat, siis ega filmis midagi muud keelatut ei näidatud, kui alasti naist. Seega naised, kes loodavad näha Mr Grey paljukiidetud varustust või kirglikku seksi, jäävad küll pika ninaga. Näitlejad iseenesest mulle meeldisid, kuid nende rollid jäi minu jaoks nõrgaks ja vastuoluliseks. Filmis, kus ei toimu suurt midagi, oleks võinud rollid veidi üle vindi keerata: muuta Ana veel süütumaks ja Christian veel domineerivamaks. Õnneks oli filmist välja jäetud Ana kui 22-aastase süütu naise võime kogeda juba esimesest vahekorrast (ja ka ilma vahekorrata) multiorgasme, mis muutis raamatu minu jaoks liiga ulmeliseks. Elu on näidanud, et reaalselt need asjad nii lihtsalt ei käi. Aga samas pole unistamises midagi halba, kui just raamatut ei juhtu lugema noored, kes loetut tõe pähe võtavad. Kui suhtuda raamatusse ja filmi nii, et tegu on ühe (meeleheitel?) koduperenaise meeletu fantaasiaga, siis minu arust jättis ta asja poolikuks. Kui kirjeldada multiorgasme ja Mr Grey enneolematut varustust (arusaamatuks jäi ainult, kuidas saab süütu tüdruk üldse teada, milline on teiste meeste riistvara), siis oleks ka seksmängude osa võinud veidi ägedam olla. Kui sadomasohhismi kõige äärmuslikum vorm on 6 piitsahoopi pepule, siis olen ma küll pettunud.

Siiski ei taha ma öelda, et sisutühjuse, nõrkade rollide ja vastuoluliste karakterite taustal polnud midagi positiivset. Oli küll. Filmis näidati, et karmidel mängudel on ka sensuaalsemad astmed ja ka lipsudesse suhtun edaspidi mängulisemalt. Teiseks olen erinevate naistega teemat arutades mõistnud, et “50 halli varjundit” on justkui lootuskiireks paaridele, kelle magamistoas valitseb rutiin. See näitab, et on ka muid viise naudingute saamiseks, kui vaid korrapärane seks misjonäripoosis, mis ammu enam kumbagi poolt ei rahulda. Kuigi tänapäeval on käerauad, silmasidemed ja suled paljudes magamistubades juba ammu kasutusel, võib mõne paari jaoks olla see päästerõngaks rutiini murdmisel. Kui läheneda hallidele varjunditele selle mõttega, et minu vanaema nooruspõlves oli ka suudluse näitamine kinolinal  alla 16-aastastele keelatud, siis on toimunud ikkagi väga suur edasiminek ja selle üle on mul ainult hea meel.

Filmi üks viimaseid peksustseene tekitas aga õõvastust ja kaotas viimsegi lootuskübeme, et linateost saaks kasvõi mööndustega kirjeldada sõnaga “erootiline”. Samuti loodan ma, et meie hulgas ei ole naisi, kes oleks valmis taluma kontrollfriigist vägivaldset multimiljonäri tema fantastilise varustuse, kingituste ja külgetõmbe pärast. Samuti teeb mind murelikuks üks foorumipostitus, kus 26-aastane naine ütleb, et ta tahaks samuti sellist romantilist armastust kogeda. Ta vist käis mingit muud filmi vaatamas. Üks asi on mängida vastastikusel nõusolekul valu ja naudingu piiridel, hoopis teine aga lasta kellelgi kontrollida oma elu ja lubada end vägivaldselt kohelda. See ei ole romantika. Mr Grey ei ole romantiline mees!

Filmi lõppedes katsid enamiku vaatajate nägusid küsimärgid “Mis see siis nüüd oli?” Kahjuks otsin ma siiani sellele küsimusele vastust.

Keda aga huvitab antud teema vastastikuste naudingute kogemise eesmärgil, siis Ulakas Kaunitaris on “Fifty Shades of Grey” aksessuaaride sari täiesti olemas! Külasta meid Tallinnas Pärnu mnt 36.